Maksu- ja Tolliamet tuvastas Pärnus arvevabrikute juhtumi, mille raames on väljastatud suures mahus fiktiivseid arveid. Menetluse käigus on kindlaks tehtud seitse reaalset majandustegevust mitteomavat ettevõtet ehk arveveskit, mille nimel fiktiivseid arveid väljastati. Arvevabriku teenuseid on rahaliste vahendite tekitamise ja reaalse käibemaksukohustuse vähendamise eesmärgil kasutanud 90 Eesti äriühingut. Maksu- ja Tolliameti hinnangul on arvestuslik maksukahju eelnimetatud tehingutelt ca 50 miljonit krooni.

Maksu- ja Tolliamet on kaardistanud arvevabriku väljastatud fiktiivseid arveid kasutanud isikute ringi ning planeerib alustada nende osas kontrollimenetlust. Esmase tegevusena saadab maksuhaldur eelnimetatud arvevabriku teenuseid kasutanud äriühingutele märgukirjad.

Kirjade saatmise eesmärgiks on juhtida juriidiliste isikute tähelepanu reaalset majandustegevust mitteomavate äriühingute poolt väljastatud arvetele, millel kajastatud majandustehingud ei ole toimunud ning anda äriühingutele võimalus kontrollida üle oma maksuarvestus ja vabatahtlikult maksudeklaratsioonidesse parandused sisse viia. Kõikide maksumaksjate maksukuulekust ei ole paraku võimalik eelnimetatud viisil mõjutada ja nende suhtes tuleb edasi rakendada rangemaid meetmeid – kontrollimenetlust ning süüteomenetlust.
Maksuhalduri tegevuste eesmärgiks on tõsta maksumaksjate õiguskuulekust ning tagada aus ettevõtluskeskkond.

Maksu- ja Tolliamet on ka eelnevatel perioodidel pöördunud maksumaksjate poole kirja teel, eesmärgiga suurendada maksukuulekust, andes äriühingutele võimaluse vead vabatahtlikult parandada. Maksuhalduri eesmärgiks ei ole koormata maksumaksjaid kontrollidega, vaid võimalusel selgitada asjaolud välja vähekoormaval viisil.

Kahel eelneval aastal saatis Maksu- ja Tolliamet märgukirjad kokku 478 äriühingule, mille suhtes oli tekkinud põhjendatud kahtlus fiktiivsete arvete kasutamise osas. Ligemale 40% märgukirja saanutest parandas vabatahtlikult deklaratsioone, mille tulemusel suurenes maksukohustus 24,1 miljoni krooni ulatuses. Isikute osas, kes vabatahtlikult oma maksukäitumist ei muutnud, alustas maksuhaldur kontrolle, mille tulemusel määrati 2007. aastal tasumiseks makse ca 160 miljonit krooni ja 2008. aastal ca 122 miljonit krooni.