Juba aastast 1993 on Austrias sihtasutuste loomine võimlik, tulenevalt mitmetest eelistest on tegemist väga populaarsete instrumentidega maksukoormuse planeerimisel. Sihtasutuse eesmärgiks on tavaliselt säilitada ja suurendada vara, muidugi on võimalik sihtasutust kasutada ka heategevuslikel eesmärkidel. Austria sihtasutuse populaarsus tuleneb maksueelistest ja privaatsusest, mida selline ühing pakub.

Sihtasutus on juriidiline isik mis tegeleb vara valitsemise ja käsutamisega saavutamaks põhikirjas sätestatud eesmärke. Austria sihtasutus asutatakse notariaalse asutamisotsusega. Sel on vaid soodustatud isik ja puuduvad aktsionärid. Minimaalseks nõutud kapitaliks on kehtestatud €70000, mis võib olla sisse makstud kas rahas või mitterahalisel kujul. Viimase puhul on vajalik ka eksperdi hinnang. Sihtasutuse asutajaks võib olla resident, mitteresident või juriidiline isik. Asutaja võib teha muudatusi põhikirjas ja sise-eeskirjas (ei ole avalikus registris) ükskõik millal. Muuhulgas võib ta ka muuta soodustatud isikut ning kellele, kui palju ja millal väljamakseid tehakse.

Sihtasutuse põhikiri on avalikus registris, kuid sisaldab endas vaid üldist informatsiooni sihtasutuse kohta nagu sihtasutuse nimi, aadress ja miinimum kapital. Sise-eeskiri, aga ei ole avalik ning selles on ära toodud täpsed sihtasutuse eesmärgid ja tegevuspõhimõtted.

Sihtasutuse tegevust korraldab juhatus, see koosneb vähemalt kolmest liikmest kellest kaks peavad olema EL residendid.

Sihtasutuse loojale on antud väga laiaulatuslikud õigused:

• Valida juhatuse liikmed
• Teha muudatusi põhikirjas ja sise-eeskirjas ükskõik millal
• Otsustada kui palju ja kellele raha makstakse
• Otsustada mis saab sihtasutusest siis kui asutaja sureb
• Võib anda juhiseid juhatusele investeeringute teostamiseks
• Võib määrata uued soodustatud isikud ükskõik millal
• Lõpetada sihtasutuse tegevus ükskõik millal

Kuna Austria sihtasutus loetakse juriidiliseks isikuks on nagu ka teistel äriühingutel õigus soodustustele mis on sätestatud topeltmaksustamisest vältimise lepingutes, Austrial on sellised lepingud sõlmitud üle 80 riigiga.

Austrias kehtib 25% ettevõtte tulumaks sihtasutuse ettevõtlustulule, kuid on mõningad väga positiivsed erandid:

• Dividendide saamine ei ole maksustatud sõltumata dividendide päritolust.
• Osaluse võõrandamine äriühingus ei ole maksustatud
• Puudub pärandimaks kui asutaja või käsutaja sureb
• Intressitulu maksustatakse 12.5% tulumaksuga, see aga tagastatakse kui sihtasutus teeb väljamakse soodustatud isikule või sihtasutus suletakse.

Sihtasutust on võimalik kasutada offshore firmasse kogunenud tulude siirdamiseks kõrge maksumääraga riikidesse ilma, et seda Austrias maksustataks. Selline võimalus tuleneb asjaolust, et sihtasutus ei pea lisama maksubaasi arvestusse tulusid välisriikidest kui ta ei soovi kasutada maksulepingust tulenevaid õigusi. Näiteks kui BVI firma jagab dividende Austria sihtasutusele ei kuulu need maksustamisele enne kui tehakse väljamakse soodustatud isikule. Sellist tulu saab, aga suunata sihtasutuse abiga investeeringuteks.

Juhul kui sihtasutust kasutada laenude andmiseks rakendub intressituludele ajutiselt 12.5% tulumaks. Kui sihtasutus lõpetab tegevuse hüvitatakse selline tulumaks. Seega tegemist on täiesti maksuvaba intressituluga.

Austria sihtasutust on võimlik edukalt kasutada maksude planeerimisel, varade säilitamisel, offshore tulude siirdamisel, kapitalikasvu maksu vältimisel jmt.